1. Eeltöö

· Selleks, et luua joonisfilmi, peab olema lugu. Midagi keerulist siin ei ole, kui kogu protsess teha väiksemateks osadeks. Soovituslik on teha koos lastega alguses ajurünnak, et leida vastus järgmistele küsimustele.

· Esimene küsimus on KES? Kuna sel aastal on joonisfilmide festivali teemaks „Eesti raamat 500“, siis tuleks meelde tuletada raamatutegelasi eesti lastekirjanike raamatutest. Eelnevalt võib käia lastega raamatukogus, teha erinevate lasteraamatute lühitutvustust, koostada ise tegelaste kaarte vms.

· Teine küsimus on MISSUGUNE? Nüüd saab meelde tuletada ja õppida omadussõnu. Missugune on näiteks Sipsik? Kõik vastused on õiged. Proovige seda mitme erineva tegelasega. Pakkuge ka ise välja huvitavaid omadussõnu, mida soovite lastega õppida ja kinnistada.

· Kolmas küsimus on KUS? Kus tegevus toimub? Toas, õues, metsas, puu otsas, külmkapis. Laske loomingul ja fantaasial lennata.

· Neljas küsimus – MIS JUHTUS? Nüüd tuleks välja valida näiteks kaks tegelast, keda olete proovinud iseloomustada ning ühe asukoha. Milles oli probleem?

· Viies küsimus – KUIDAS LUGU LÕPPES? Igal jutul on algus, sisu ja loomulikult ka lõpp. Mõelge koos, kuidas lugu lõppes. Proovige leida alguses erinevaid lõppe. Mida loomingulisem olete ise, seda avatumad on lapsed ning nende fantaasiamaailm.

· Nüüd, kui olete „soojenduse“ ära teinud, võite hakata päriselt välja valima, kellest soovite lugu rääkida ning teha kogu protsess juba läbi nende tegelastega, kes osutusid väljavalituks.

· Selle protsessi tulemusel, tuleb kirja panna lugu – nii jutustaja (kui see antud loos on) kui ka kõik dialoogid.

2. Joonistamine

· TEGELASTE JOONISTAMINE. Selleks, et tegelane joonisfilmis liiguks on hea joonistada näo osad (silmad, nina, suu, kulmud) eraldi nii, et need väljendaks erinevaid emotsioone – kurb, rõõmus, üllatunud, vihane jne. Kehaosade liikuvuse tagamiseks tuleks need ka teha eraldi (käed ja jalad).

· TAUST. Vastavalt oma loole peate otsustama mitu erinevat tausta teil tuleb. Neid võib olla üks või mitu.

· Tausta joonistamiseks on hea kasutada õlipastelle või rasvakriite, tegelaste puhul pliiatseid, markereid või vildikaid.

3. Tehnilised vahendid

· Tegelikult saab hakkama ka ainult telefoniga, aga loomulikult võib kvaliteedi ja mugavuse tagamiseks kasutada erinevaid tehnilisi vahendeid.

· PILDISTAMISEKS sobivad nutitelefon, fotoaparaat, tahvelarvuti. Siin tuleb lihtsalt läbi mõelda, kuidas te hiljem pildifaile kasutate. Kui teete kogu protsessi telefonis (iMovie või Movavi appis), siis polegi faile vaja kuhugi tõmmata. Kui teete arvuti, siis tuleb failid alguses sinna üle kanda.

· Pildi kvaliteedi tagamiseks on hea, kui on olemas rõngaslamp (või muu valgusallikas) ning telefon või kaamera on fikseeritud. Kui taust ei lähe paigast ära, siis on joonisfilmil hiljem parem efekt.

· HELI SALVESTAMISEKS – sobib samuti telefoni diktofon või kui on, siis päris diktofon.

· Programme on erinevaid, kus joonisfilmi võib teha, aga ühed lihtsamatest on iMovie (tasuta, Apple toodetel) või iMovie (Androididel, saab võtta tasuta demo 7-päevaks).

4. Pildistamine.

· Nagu juba öeldud, siis pildistamisel on oluline sättida telefon või kaamera nii, et see paigast ei liiguks. Kuna me pildistame joonistusi, siis positsioon on horisontaalne.

· Iga liigutus ja silmapilgtus tuleb ära pildistada vastaval süžeele. Seega tuleb arvestada, et pilte tuleb palju, kuigi lugu ise on kokkuvõttes paari minuti pikkune.

· Soovituslik on pildistada kogu jutt õiges järjekorras, siis on hiljem kergem pilte programmi panna.

5. Heli salvestamine.

· Heli salvestamiseks leidke ruum, kus pole tasutamüra. Ka väiksed liigutused salvestamise ajal jäävad kuulda. Võib salvestada lausete kaupa või kogu jutt korraga. Kui teil on dialoogid, siis on mõistlikum salvestada lausete kaupa ja nimetada need failides vastavalt lause algusele. Tuleb arvestada, et esimese korraga ei pruugi lastel laused kohe välja tulla. Samuti on hea tähelepanu pöörata emotsionaalsusele ja ilmekusele.

6. Joonisfilmi kokkupanemine programmis

– Ava programm ja vali uus film.

– Kõige ülemisel ribal on nooleke – vajuta sinna failide importimiseks.

– Leia oma pildid õigest kaustast. Saad importida kõik pildid korraga.

– Tee sama helifailiga.

– Kui tahad pilte juurde panna, siis saada alati seda teha.

– Kui tahad mõnda pilti eemaldada, siis tee pilt aktiivseks ja parema hiireklõpsuga leia “kustuta meediaobjekt sündmusest”.

– Nüüd vali sulle sobivad pildid, hoia all klahvi “command” ja tõmba need keskmisele menüüribale.

– Kui soovid, et pilt oleks staatiliselt, siis tee pilt menüüribal aktiivseks ja paremal nurgas vajuta “tühista kõik”.

Iga pildi aega saad kursoriga tõmmata pikemaks või teha lühemaks.

– Piltide vahele võib vajadusel panna üleminekuid.

– Samuti saab kasutada olemasolevaid taustasid.

– Kui tunned, et mõnda pilti on vaja liigutada, siis seda saab samuti teha.

– Kui kõik pildid on paigas, siis kontrolli, kas video töötab õigesti või on vaja veel midagi korrigeerida.

– Nüüd lisa helirida.

– Kui salvestasid heli ühe failina, siis sobita see piltide alla. Kui erladi lausefailidena, siis sea nad õigesti ritta. Nüüd vaata ja kuula korraga, kas pilt ja heli on omavahel kooskõlas. Vajadusel nihuta helirida või tee pilti pikemaks või lühemaks.

– Heli puhul kuula ka seda, kas heli on kvaliteetselt salvestatud – ei ole taustamüra vms. Vajadusel salvesta uuesti.

Kui heli on liiga tuleb, siis seda saab heliriba peal teha vaiksemaks või vastupidi kõvemaks.

– Nüüd võid lisada ka taustamuusika. Taustamuusika võib ise salvestada või kasutada juba olemasolevat muusikat. Oluline on jälgida autoriõiguseid. Sobiva litsentsiga muusikat võib leida pixabay.com kodulehelt.

– Taustamuusika tee vaiksemaks, et sisseloetud heli oleks paremini kuulda.

– Nüüd lisa alguskaardid ja lõpukaardid. Algusesse joonisfimi pealkiri ja lasteaia nimi ning lõppu kõikide joonisfilmi loojate nimed, lasteaiarühma nimi, juhendajad ning kõik, mida peate oluliseks.

– Nüüd kontrolli, kas midagi ei läinud paigast ära. Samuti vaata, kas pildid ei liigu liiga kiiresti või vastupidi liiga aeglaselt. Kui soovid lisada kuhugile üleminekut, siis nüüd saab seda ka teha.

– Ja kui kõik need toimingud on tehtud, siis ekspordi joonisfilm mp4, mov või avi.

– Ava fail ja kontrolli, kas kõik on nii, nagu soovisid.

– Kui joonisfilm on valmis, siis lae ta üles google drive´i ja saada link katrin.nurm@tartu.ee. Pane tähele, et drive lingil oleks õige juurdepääs · „kõik, kellel on link“ (anyone with the link). – Ootame joonisfilmi hiljemalt 20.03.2025.

– Eelnevatel aastatel loodud joonisfilme saab vaadata meie youtube kanalis @tartulasteaedannike (2023 teema “Sõprus” ja 2024 teema “Lego”)

– Lõpetuseks aga meie Päiksekeste rühma ehk siis mis sellest kõigest välja tuli!

Kohtumiseni Tartu Lasteaed Annike “Joonisfilmide festivalil!”